Psoriaas ei mõju mitte ainult kehale – sageli tekitab see nördimust, pinget ja tunnet, et haigusega on raske toime tulla ning tihtipeale kannatavad heaolu ja elukvaliteet.[1][2] Elu psoriaasiga võib olla raske ja aeg-ajalt võite tunda ärevust.[3] Võimalik, et tunnete piinlikkust oma naha väljanägemise pärast, häbenete ennast[1] ning püüate seetõttu vältida teistega koos viibimist; see võib koguni hakata takistama igapäevaelu.[2][4] Ligi kolmandik psoriaasiga inimestest tunneb rahutust, masendust ja keskendumishäireid (eriti siis, kui sügelus on väga tugev).[5] Haigusega seotud stress võib mõjutada ka ravivastust ehk seda, kui hästi ravimid toimivad; lisaks võib stress esile kutsuda ägenemisi või muuta psoriaasi raskemaks.[6]
Ehkki paljudel võib olla probleeme psühholoogilise heaoluga, tekivad need suurema tõenäosusega inimestel, kellel on krooniline haigus nagu psoriaas.[^7] Psoriaasiga inimestel on sageli depressiooni,[^5] seega tuleb teil olla tähelepanelik järgmiste nähtude suhtes.[^8][^9]
Kui miski sellest tundub tuttav, otsige kindlasti abi. Oma tunnetest rääkimine võib olla raske, aga perearst või eriarst oskab teid toetada või suunab teid mujale abi saama.[^8]
Kognitiivne käitumisravi ehk kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) on teatud tüüpi rääkimisteraapia, milles keskendutakse sellele, kuidas teie mõtted ja veendumused mõjutavad teie tundeid ja käitumist.[^11] Kasutatakse teatud ülesandeid, mis aitavad teil oma negatiivse sisuga mõtted üles leida, mõista nende mõju teie enesetundele, otsida mõtete põhjusi, hinnata mõtete tõepärasust ja mõelda realistlikumalt; pärast ülesande tegemist arutate oma enesetunde üle.[^11] Selliste ülesannete abil õpetab KKT teile toimetulekut negatiivsete mõttemustritega, te õpite ratsionaalsemalt mõtlema ja katkestama negatiivseid mõtteahelaid, mis tekitavad depressiooni või ärevust.[^11] Mõned harjutused tehakse kohe seansi ajal, aga mõned antakse teile iseseisvaks koduseks ülesandeks.[^11]
IPT on suhtlusravi depressiooniga inimestele, kellel võib olla raskusi teiste inimestega suhtlemisel.[^12] Depressiooniga inimesel võib olla suhtlusravist kasu siis, kui ta tunneb end teistest eraldununa, sest on meeleolulanguse perioodil sõpradest ja pereliikmetest eemale hoidnud.[^12] IPT aitab inimestel paraneda, tegeledes keeruliste, pingeid põhjustavate teemadega, näiteks konfliktid, elumuutused, lein ja kaotus.[^12] Nendega seotud tunnete ja tähtsate inimsuhete muude aspektidega tegeledes võib suhtlemine teistega paraneda, mille tulemusel võib paraneda ka enesetunne.[^12]
Nõustamine on seda tüüpi rääkimisteraapia, mis aitab inimesel toime tulla paljude probleemidega, sh vaimse tervisega seotud raskused, kehalised haigused, elusündmused, emotsioonid ja muud mured.[^13] Nõustamise põhiosa moodustab kuulamine: inimene räägib nõustajale oma raskustest, nõustaja kuulab kritiseerimata ja arvustamata, annab nõu ja aitab inimesel endal probleemi lahenduseni jõuda.[^13]
Sugugi mitte kõigile psoriaasiga inimestele ei sobi üks ja sama psoriaasiravim – arst aitab leida teile sobivaima.
Iga inimene on isemoodi, aga klassikalised psoriaasinähud on teile võib-olla tuttavad.
Nõuanded toimetulekuks psoriaasi peamiste sümptomitega.
*Representative of patient experience
References